Korrakaitse üldised alused. Eesmärk. Mõisted.

Rohkem kui 10 aastat on Eestis rakendatud korrakaitseseadust.

Järelevalve eesmärk ei ole ettekirjutus. On mingi hea eluline lahendus. Näiteks lasteaial on uued ohutud aknad. Metsarajal jooksevad koerad ainult rihma otsas. Lapsed käivad huviringis ega hulgu Tammsaare pargis. Liikluses ei ületata kiirust ja autos on kõikidel turvavöö peal.

Avalik kord, oht, ohukahtlus, üldmeede jne on korrakaitseseaduse mõisted, mida teades on ametnikel lihtne probleeme lahendada. Lisaks on haldusmenetluse seaduses ametnikul kasutada inimsõbralikud, kuid parajalt nõudlikud käitumisjuhised (kuidas menetleda). No et lahendame probleemi koos, selgitatakse lihtsalt ja selgelt tavainimese keeles nii, et isegi ametnik ise saab aru (:)) Ja ei koostata ettekirjutusi, mis on üle koormatud kantseliidiga, ja siis see vaene inimene peab tellima selle "võõrkeelse" teksti tõlke ilusasse eesti keelde. No et aru saada, mida ta peab tegema. Kui kirjas on, et peab täitma ministri määruse nõudeid, siis ega aru ikka ei saa. Pigem lepime kokku, mis kuupäevaks mida teha ja siis pole ettekirjutust üldse vaja.

Juba 2015. aastal kirjeldas Jõgeva linnasekretär, et tal on jube keeruline koolituseks ettekirjutusi saata, sest neil on selline järelevalveametnik, keda üldse linnavalitsuses ei näe ja kes ettekirjutusi ei tee. Muudkui kõnnib mööda linna ja suhtleb vahetult kõikidega, kellega vaja. Vahel räägib, et oli mingi probleem, aga sai korda. Et siis ideaalne korrakaitseametnik juba enne korrakaitseseaduse jõustumist :)

Koolitusel tutvustatakse korrakaitseseaduse erinevaid mõisteid, põhimõtteid jm.