Haldusmenetlus - lihtne, paindlik ja heatahtlikult nõudlik
Haldusmenetluse eesmärk ei ole ettekirjutus, toetuse andmise haldusakt, ehitusluba - neid ükski inimene ega ettevõte ei soovi.
Inimene soovib maja ja kodu, mis on tema arvates kõige ilusam ja hubasem - naabrid soovivad, et see maja ei oleks liiga kõrge ega võtaks neilt päikesevalgust ära - riik soovib, et ehitamine ja elamine oleks ohutu - linn soovib, et maja sobitub linnapilti.
Kaupmees soovib oma kaupa müüa ja saada võimalikult palju tulu - ostja tahab, et kaup oleks parima kvaliteediga - riik soovib, et ost-müük oleks õiglane.
Abi vajav inimene soovib, et tema kontole jõuab kiiresti raha, mille eest osta toitu, ravimeid, maksta arved. Või et küttepuud oleksid puukuuris või ahju kõrval; toit oleks toodud koju, kui ise ei saa tervise tõttu poodi minna; lasteaia- ja koolikoht on olemas jne jne
Ehk siis riigi asjaajamine ehk haldusmenetlus on mõeldud eluliste soovide või probleemide lahendamiseks, mille tulemus on samuti midagi elulist.
Koolitusel tutvustatakse haldusmenetluse kõiki etappe ning iga etapi olemust ja olulisust.
Haldusmenetluse peamine mõte ja eesmärk on haldusmenetluse seaduses kirjas nii: asi lahendatakse eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Seda saab teha siis, kui ametnik võtab endale seadusega antud vabaduse ja vastutuse.
Taas ütleb seadus, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan (loe: ametnik ise) kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
Ja kaalutlusõigus pole mitte misiganes omavoliline võimalus, vaid see, mis jällegi seaduses endas kirjas: "Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve."
Haldusmenetluses on tasakaalus inimese ja riigi soovid ning huvid. Justnimelt tasakaalus. Ei ole nii, et inimesele on kõik lubatud ja ametnik on kammitsetud, viisakas ja vastutulelik. Ei ole ka nii, et ametnikule on kõik lubatud ja inimene on teadmatuses, ei saa aru või hirmunud. Heatahtlik nõudlikkus kehtib mõlema jaoks.
Eesti haldusmenetluse olemus ei ole menetleda, vaid Eestis on keskmes probleem ja inimene. Mida vähem kantseliiti, mida lihtsamas tavakeeles saab suhelda, mida kiiremini, kergemini ja odavamalt saab probleemi lahendada, seda rohkem õiguspärane on lõpptulemus.
Reeglid normides on muidugi olemas ja olulised, aga neil on alati ainult hea mõte ja eesmärk.
8 ak/h koolitusel räägitakse nendel teemadel:
- Eesti haldusmenetluse olemus ja eesmärgid
- Eesmärgipärasus vs põhjalik menetlus.
- Menetluse üldpõhimõtted ja nende kohaldamine – nende tundmine annab teadliku julguse ja tegutsemisvabaduse
- Kaalutlusõigus ja –kohustus. Määratlemata õigusmõisted.
- Menetluse kulg: menetluse algus (asutuse ja taotleja initsiatiivil, tahte ja ütluste tõlgendamine, puudused ja lisadokumentide nõudmine jms). Menetlusse kaasamine.
- Asjaolude uurimine. Õiguste selgitamine, dokumentide tutvustamine. Teabekohustused (kodulehel olev teave kui selgituskohustuse täitmine, blankettidel olev teave (mida, kui palju, inimkeelsus). Ärakuulamine.
- Otsuse langetamine. Õiguspärane ja hea otsus. Otsuse vormistamine nii, et kohustuslikud vorminõuded on täidetud ja inimesele arusaadavus tagatud.
- Otsuse teatavaks tegemine (uued elektroonilise kättetoimetamise võimalused). Otsuse täitmine.
- Isiku rikutud õiguste kaitse ja taastamine (vaidemenetlus). Otsuse muutmine.
9.00-10.30 Koolitus
10.30-10.45 Kohvipaus
10.45-12.15 Koolitus
12.15-13.00 Lõuna
13.00-14.30 Koolitus
14.30-14.45 Paus
14.45-16.15 Koolitus
Veebikoolitus on nähtav veebilingil
Haldusmenetluse rakendamine