Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted
Määratlemata õigusmõisted ja kaalutlusõigus lubavad ja kohustavad arvestama kõike, mis on just sellel konkreetsel juhul oluline. Mitte ainult inimese kasuks, vaid ka riigi ja ühiskonna jaoks.
Kaalutlusõigus tähendab ühtlasi kohustust leida olulisi asjaolusid kaaludes kõige parem lahendus. See eeldab ühtlasi, et kaaluja teab, mis ja kui palju on talle õigusega lubatud.
Koolitusel tutvustatakse kahte teemat.
I Kaalutlusõigus ehk õigusnormidest ametnikele seadusega või nt volikogu määrusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
Kui normis on kirjas "võib" või kui normis võimalust ei ole - kuidas ametnik peab otsustama? Kui normis on kirjas 6 valikut, siis milline neist valida? Kas mõelda lahendus ise käigult välja? Kas varasemaid otsuseid võib muuta?
Koolitusel tutvustatakse kaalutlusõiguse olemust ja eesmärki, samuti erinevaid paindlikke võimalusi, kuidas teha iga kord igas elulises juhtumis kontekstile vastav hea otsus.
On suur ja põhiline vahe suva ja omavoli vahel. „Kuigi suvale jäetakse mõnikord õige laialdased piirid, on siiski suvalised järeldused loogilise mõtlemise protsessi tagajärg ehk inimmõistuse töö vili, mille aluseks on mõni norm kas kõlbluse, esteetika või õiguse valdkonnast. Meelevaldselt toimib aga see, kellele on sootuks ükskõik, kas tema toiming on tingitud mingist normist või mitte. [---] Meelevaldselt toimib see, kes laseb end oma toimingutes juhtida mitte arusaamisest, et toiming on kokkukõlas teatava normiga, vaid ainult teda parajasti vallutanud meelepärasuse tundeist. Säärase meelevalla lubamine tähendaks lihtsalt kohtuniku despootiat.“ P. Poom "Kohtuniku suvast tsiviilprotsessis "– Õigus 1940, nr 3 , lk 110 ja 111.
„Vaba kaalutlemise õiguse omistamine normirakendajaile on tingitud sellest, et normilooja ei suuda leida vastavate konkreetsete juhtude jaoks otstarbekohasusenorme. Ja seda päämiselt kahel põhjusel: esiteks on võimatu kõiki tuleviku toiminguid ette näha ja ette määratleda. Teiseks, suurem osa valitsus-ala toimingutega seotud küsimusi ja reaalseid juhtusid on sellist iseloomu, et neid ei saagi seadusnormidega üldse mitte lahendada.“ A.-T. Kliimann. „Vaba kaalutlus“ ja selle kohtulik kontrollimine. – Õigus 1928, nr 3.
II Määratlemata mõisted
Kuidas mõista, kui öeldakse, et elutoas on/ei ole piisavalt valgust? Miks erahuvi on/ei ole mõnikord suurem/väiksem kui avalik huvi? Piirangu võib kehtestada vaid siis, kui see on vältimatult vajalik. Eeeee, nagu millal siis?
On terve rida avarana tunduvaid sõnu, mille sisu ei pruugi esialgu olla üheselt selge. Kui ametnik sisustab need konkreetse elulise juhtumi kontekstis, enam ebaselgust pole. Kui ta nii ei tee, kuritarvitab ta õigust. See pole hea.
Koolitusel tutvustatakse määratlemata mõistete olemust ja eesmärki ning ametnike kohustust need hoolikalt iga lahendatava juhtumi raames sisustada.
Koolitust saab vaadata ka veebikoolitusena
3 h 11 minutit
100 eur/24h