Näiteks nõudis Keskkonnaamet loomapidajatelt, et need annaksid sõnnikuaunade tegemise kohta põhjalikku teavet, kuigi seadus seesugust kohustust ette ei näe. Keegi ei kahtle, et põhja- ja pinnavett on vaja sõnnikureostuse eest kaitsta. Riigikogu on asjakohased meetmed seadusesse kirjagi pannud ning nõuete täitmise järele valvatakse. Riigiasutuste omaalgatuslik tegevus ei aita kaasa seaduse nõuete täitmisele. See koormab nii teabe esitajaid kui ka ametnikke, kes peaksid selle teabe läbi töötama. Kui sõnnikuauna kohta käivat infot praktikas kuigivõrd ei kasutata, siis on tulemuseks aja ja inimeste närvide raiskamine. Ametnikele jääb alati õigus küsida põhjendatud kahtluse korral lisateavet, ent nii-öelda igaks juhuks ei pea seda koguma.

Samuti ei tohi asutuse koostatud juhend kitsendada rakendatavat õigusnormi ega muuta selle sisu. Õiguskantsler leidis, et PRIA juhend, mida talupidaja palus kontrollida, kitsendas rakendatavat ministri määrust. Juhendis esitatud tehniline tõlgendus ei kattunud määruse suunistega ega Euroopa Komisjoni kehtestatud poliitikaga ning kokkuvõttes vähendas ette nähtud põllumajandustoetust. PRIA jäiga tehnilise tõlgenduse järgi tuli lugeda karjamaa toetuskõlbmatuks metsaks, kuigi Euroopa Liidu reeglite kohaselt tuleb iga olukorda sisuliselt hinnata. Kuna toetuste määramisel võrdsustatakse ka väikesed põõsad puudega, tegi PRIA juhend Eesti rannakarjamaadel kasvavate kadakate tõttu karjamaadest metsa. Ometi saanuks küsimuse lahendada sisuliselt ja mõistuspäraselt, ükski Euroopa Liidu reegel seda ei keela.

Politsei- ja Piirivalveamet kehtestas alates 2017. aasta juunist nõude, et inimesel tuleb elamisloataotluse esitamiseks teenindusbüroos aeg kinni panna. Nõuet põhjendati vajadusega paremini planeerida ametnike töökoormust. Õiguskantsler leidis, et seesugune aja broneerimise nõue taotluse esitamiseks pole seaduslik ega vasta hea halduse põhimõttele. Õiguskantsler tegi ettepaneku, et teenindusbürood võtaksid taotlusi vastu ka siis, kui taotleja ei ole selleks aega kinni pannud, kuid on valmis kohapeal järjekorras ootama. Tähtajalise elamisloa ning selle pikendamise taotluste vastuvõtmine ning menetlemine kuulub PPA ülesannete hulka. Seetõttu peavad teenindusbürood olema valmis neid taotlusi vastu võtma ka üldistel alustel. PPA õiguskantsleri ettepanekuga ei nõustunud.

Uurimispõhimõte

Hea halduse tava ja haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimispõhimõte nõuavad, et asutus selgitaks välja kõik seisukoha kujundamiseks vajalikud asjaolud. See tähendab, et kui register sisaldab näiteks kinnisasja kohta vastukäivaid andmed, siis tuleb välja selgitada tegelik olukord. Õiguskantsleril paluti selgitada Keskkonnaameti otsust ehitusloa andmisest keeldumise kohta. Kinnistul kasvas ühe registri järgi mets (metsaregister), kuid teise registri järgi oli tegemist metsata maaga (maakataster). Keskkonnaamet oli küll kursis maakatastri andmete ehk metsa puudumisega, ent keeldus ehitusluba väljastamast, viidates metsaregistri andmetele.

Seesuguseid olukordi, kus riigi üks käsi ei tea, mida teine ei teeb, tuleb ette sageli. Paraku kannatavad seeläbi Eesti inimesed ja riigi usaldusväärsus. Konkreetsel juhul pidanuks Keskkonnaameti vastutav töötaja välja selgitama tegeliku olukorra. Kui aga Keskkonnaamet ei pea ennast haldusmenetluse osaliseks ega näe endal tegelike asjaolude väljaselgitamise kohustust, tuleb hoiduda ka seisukohtadest, mis välistavad ehitustegevuse.

Endiselt tuleb ette juhtumeid, mil isik üritab võimalikult täpselt järgida ametniku juhiseid, kuid on hiljem just juhiste järgimise tõttu äärmiselt keerulises olukorras. Ettevõte soovis jäätmete taaskasutamiseks luba, et jätkata oma senist tegevust (puidujäätmete põletamine katlamajas) ning asus asju ajama aegsasti enne olemasoleva loa kehtivuse lõppu. Taotluse sisuline menetlus kestis mitu kuud, kuid lõpetati ühtäkki, kuna isik oli unustanud tasuda riigilõivu.

Riigilõivu tasumine on taotluse läbivaatamise eeldus ja seda tuleb kontrollida enne, kui taotlust läbi vaatama hakatakse. Nõnda säästetakse nii ameti tööaega kui ka taotlejat, kellel võis lõiv jääda enne taotluse esitamist tasumata eksituse tõttu. Pärast esimese taotluse tagastamist tasus avaldaja riigilõivu ja esitas sama sisuga taotluse uuesti. Teist taotlust aga ei registreeritud õiguspäraselt ega jätkatud menetlemist sealt, kus see eelmisel korral hea halduse tava rikkumise tõttu katkes. Samuti seadis Keskkonnaamet kahtluse alla taaskasutustoimingu koodi, mille taotleja oli andnud Keskkonnaameti enese soovitusest lähtudes."